21. sajandil teevad inimesed üha rohkem teadliku valiku, millist toitu süüa ja millise koostisega toiduaineid otsida. Toidukultuuri uurija, professor Rimvydas Laužikas märgib et varem oli see vaid rikaste privileeg, sest vaid nemad võisid püstitada kõrgeid nõudmisi toidule ja isegi leivale. Aga milliseid tarbijate ootusi leivale rahuldab tänapäeval Mantinga?

Professori sõnul ei saanud paljud inimesed kuni 19. sajandini alatasa kõhtu täis või lausa nälgisid. Kuigi leiba võis leida iga leedulase kodus, oli see sageli madala kvaliteediga – sisaldas aganaid või isegi puukoort. Ilmselgelt ei tekkinud kellelgi mõtteid toidu tervislikkuse kohta – oluline oli vaid see, kas on üldse midagi süüa, jutustab R. Lauzikas.

Rikkamad ühiskonnakihid osutasid toidu tervisemõjudele palju rohkem tähelepanu. Näiteks, 16.-17. sajandil elanud kuulus Poola botaanik ja arst Simon Syrenius kiitis rukkileiva kasulikkust tervisele. Tema sõnul, „osa välismaalasi peavad rukkileiba halvaks. Kuid mitte sellepärast, et see on nii, vaid sellepärast, et välismaalased ei ole lapsepõlvest pärit sellise söögiga harjunud ega oska seda tarvitada".

Tolle aja toitumiskontseptsiooni järgi peeti ebatervislikuks leiba, mis ei olnud hästi läbi küpsenud, oli liiga kuivanud, koorik põlenud. Samuti ütlesid inimesed, et „vanadest teradest leib ummistab kõhtu, teeb kõhu raskeks ja on vähetoitev".

Tervislikum leib – tänapäeva prioriteet

Meie ajal on mõju tervisele saanud üheks peamiseks teguriks leivatoodete valimisel. Leiva, suupistete ja külmutatud toodete tootja Mantinga uute toodete arenduse juht Ramunė Puzinienė märgib, et üha rohkem tarbijaid valib gluteenivaba leiva, mis sisaldab rohkem kiudaineid, vähem suhkrut, soola või rasva.

Tarbijate jaoks on olulised kvaliteetsed koostisosad, allergeenide puudumine, naturaalne koostis jms. Neid suundumusi arvesse võttes laieneb ka uute leivatoodete valik – esitletakse leibu täisterajahu ja suure kiudainete sisaldusega, leiba rikastatakse omega-3 rasvhapetega südame tervisele, valkudega energia- ja lihaste toetamiseks, samuti kaltsiumiga, mis on kasulik soolestikule ning luudele jne, jutustab R. Puzinienė.

Näitena esitab ta valgu- ja kiudainerikast Mantinga leiba lina-, kõrvitsa- ja päevalilleseemnetega, naturaalsete rukki- ja odralinnastega ning krõbeda seemnekoorikuga.

Tervislikumate leivatoodete sagedasemat valikut kinnitab statistika: erinevate küsitluste kohaselt eelistab käesoleval ajal umbes veerand eurooplastest täistera- või seemnetega mitmeviljaleiba.

Inimestele meeldib ja nad valivad üha enam ka pähkli maitsega leivatooteid, samuti mitmesuguste köögivilja, ürdi või puuviljalisanditega. Reageerides sellele, loome ja esitleme mitu korda aastas ootamatute maitsekombinatsioonidega uusi leivatooteid, mis ei mahu leivast kujunenud traditsioonilise arusaama raamidesse, sõnas R. Puzinienė.

Teadlikule tarbijale: maitse, väärtus ja kasu üheskoos

Üks traditsioone ootamatute lisandite ja maitsetega ühendav Mantinga uudis on itaalia leiva pinsa ja ciabatta "Ciabatta La Pinsa" kaasaegne versioon, mis on valmistatud nelja liiki jahust ja traditsioonilisest nisujuuretisest. See on Vana-Rooma pinsa leiva retsepti kaasaegne versioon, kerge ja koheva tekstuuriga, ilma täiendavate lisanditeta, rikastatud valkude ja kiudainetega ja vastab tänapäeva tervisetrendidele.

Ekspert rõhutab, et enamik Mantinga toodetavatest leibadest vastab vähemalt ühele tervisetrendile – näiteks sisaldab viljateri või seemneid, sobib veganitele, on valkude või kiudainete allikas, vastab "puhta etiketi" (Clean Label) põhimõttele – selle koostis on lühike ja selge. Suur osa toodetest vastab mitmele eelpoolnimetatud trendile.